Ve­urstofa ═slands
Eftirlits- og spßsvi­

Jar­skjßlftar Ý oktˇber 2009

[Fyrri mßn.] [NŠsti mßn.] [A­rir mßnu­ir og vikur] [Jar­vßrv÷ktun]

Uppt÷k jar­skjßlfta ß ═slandi Ý oktˇber 2009. Rau­ir hringir tßkna jar­skjßlfta.
┴ kortinu eru einnig sřnd eldst÷­vakerfi (Pßll Einarsson og Kristjßn SŠmundsson, 1987).

Jar­skjßlftar ß ═slandi Ý oktˇber 2009

Um 1240 jar­skjßlftar voru sta­settir me­ SIL jar­skjßlftakerfi Ve­urstofunnar Ý oktˇber 2009.

Um 40 skjßlftar mŠldust ˙ti fyrir landi ß Reykjaneshrygg Ý oktˇber, 15 skjßlftanna ur­u a­ kv÷ldi 31. oktˇber, rÚtt nor­ur af Geirfuglaskeri. ┴ Reykjanesskaga mŠldust nokkrir grunnir smßskjßlftar um ■rjß kÝlˇmetra vestur af Ůorbirni (e­a 3-5 kÝlˇmetra NV af GrindavÝk), og einnig fßeinir um ■rjß kÝlˇmetra NNA af GrindavÝk. LÝtil og mj÷g dreif­ virkni var Ý og vi­ Fagradalsfjall en frß N˙pshlÝ­arhßlsi a­ Kleifarvatni voru sta­settir tŠplega 50 skjßlftar ß dřptarbilinu 1-10 kÝlˇmetra.

Mesta virknin ß HengilssvŠ­i mŠldist sunnan undir H˙sm˙la ■ar sem um 60 skjßlftar voru sta­settir ß 2-6 kÝlˇmetra dřpi nŠrri st÷­varh˙si Hellishei­arvirkjunar 20.-31. oktˇber (a­allega 28.-31.oktˇber). ┴ Su­urlandi mŠldust flestir skjßlftar Ý Ílfusi og vi­ sy­ri hluta Kross-sprungunnar. Nokkrir skjßlftar voru einnig sta­settir vi­ skjßlftauppt÷kin frß 29. maÝ 2008 ß Ingˇlfsfjallsprungunni. Austar Ý brotabeltinu var­ einnig vart vi­ virkni Ý Hraunger­ishreppi nŠrri sprungunni sem brotna­i 1734, ß Hestvatnssprungu frß 21.j˙nÝ 2000 og ß Holtasprungu frß 17. j˙nÝ 2000 og einhver dreif­ virkni lÝtilla skjßlfta ■ar ß milli. Ůß mŠldist einn lÝtill (M1,7) skjßlfti ß tŠplega 9 kÝlˇmetra dřpi austast Ý brotabeltinu og ■rÝr undir Vatnafj÷llum, einnig ß um 9 kÝlˇmetra dřpi.

═ vestara gosbeltinu mŠldust ■ann 7. oktˇber sj÷ skjßlftar ß stŠr­arbilinu 1,1 til 2,4 vi­ Prestahn˙k og ■ann 15. oktˇber mŠldust sex jar­skjßlftar undir ١risj÷kli.

Undir Mřrdalsj÷kli mŠldist 71 jar­skjßlfti. Ůar af voru 47 skjßlftar undir vesturhluta j÷kulsins og 24 skjßlftar undir K÷tlu÷skjunni. StŠrstu jar­skjßlftarnir voru um 2,1 stig og ßttu uppt÷k undir vesturhlutanum. Undir Eyjafjallaj÷kli mŠldust ßtta jar­skjßlftar og ■eir stŠrstu um 1,4 stig.

Undir Vatnaj÷kli var mesta jar­skjßlftavirknin nor­austur af Bßr­arbungu og vi­ Kistufell og mŠldust ■ar um 50 jar­skjßlftar. StŠrstu skjßlftarnir voru um 2,6 stig ■ann 16. oktˇber. Fßeinir jar­skjßlftar mŠldust vi­ Hamarinn, GrÝmsv÷tn og Kverkfj÷ll. Dagana 12. til 17. oktˇber var talsver­ Ýsskjßlftavirkni undir Skei­arßrj÷kli, lÝklega vegna langvarandi ˙rhellisrigningar.

Fram undir mi­jan mßnu­inn og vi­ lok mßna­arins var jar­skjßlftahrina me­ grunnum skjßlftum vi­ Her­ubrei­. Vi­varandi jar­skjßlftavirkni var nor­an vi­ Upptyppinga. NŠr daglega mŠldust jar­skjßlftar vi­ Ískju.

Vi­ Kr÷flu mŠldust 12 jar­skjßlftar og 14 vi­ Ůeistareyki. StŠrstu jar­skjßlftiarnir ß ■eim svŠ­um voru 1,5 og 1,2 a­ stŠr­.

═ Tj÷rnesbrotabeltinu mŠldust um 260 jar­skjßlftar. Jar­skjßlftahrina var um 10-15 kÝlˇmetra nor­austan vi­ GrÝmsey ■ann 11.-12. oktˇber. StŠrstu jar­skjßlftarnir Ý brotabeltinu mŠldust ■ß og voru ■eir 3,1 og 3,3 a­ stŠr­. Undir lok mßna­arins voru einnig skjßlftahrinur ß s÷mu slˇ­um. Vi­varandi skjßlftavirkni var ˙ti fyir mynni Eyjafjar­ar Ý mßnu­inum.